Hetkel on aktuaalne teema see uus töölepingu seadus ja üleüldse see tööreform. Kuna mind on see teema suht aktiivselt juba üle aasta puudutanud just tööandja seisukohalt hakkasin ma juurdlema, et kus on see konks?
Olles ise nii tööandja kui töövõtja on mu tagumik kahel toolil:
Esimene tool on see, kust ma juhin üht väikefirmat. Palgal on mõnikümmend inimest – kõik noored, aktiivsed ja hakkajad. Vahel harva eksib mõni frukt ära, kes kes arvab et töölepinguseadust on hea ära kasutada ja otsustab rasedaks jääda katseaja viimasel päeval – loomulikult just enne hinnangu andmist ja arenguvestlust. Huvitav kas kusagil jagatakse arstitõendeid ilma kuupäevata? See selleks, lisakulu on see igaljuhul. Katseajal inimesest lahti saada on suht lihtne, aga mida sa teed siis kui see aeg on ületatud? Mitte midagi!!! Lahkumisavaldus on ainus mis teha saab ja selle saamine töövõtjalt võib üsna keeruline olla. Tean inimesi kes põhimõtteliselt ei ole nõus kedagi lahti laskma ja samas ka inimesi kes samadel põhimõtetel ei ole nõus seda avaldust kirjutama. Uut tööreformi on vaja!!! Ja ma ei pea just silmas siin rasedatest lahtisaamist – sel juhul loomulikult jätke praeguses seaduses olevad asjad alles, aga muus osas – kui inimene ikka tööd ei tee ja on firmale koormav – võta näpust – ei õnnestu kuidagi sedasi lahti saada nagu soov oleks:(
Teine tool on lihtsam – tahan võimalikult palju sotsiaalseid ja majanduslikke garantiisid, et auto-, maja- ja kesteab mis liisingud veel makstud saaksid.
On siin vahe?
Kui äripäeva noortelisas on EBSi noored tsiteerimas “alla 25 tuh kätte ma tööd ei tee” ja siis on ettevõtjate kommentaar sealt puudu – võiks arvata et meie keskmine palk ongi 25000. Aga ei ole!!! Ettekandja MacDonalds’is saab ikka 5000 kätte. Koristaja saab ükskõik kus 4350 bruto, nooblis restoranis saab kokk 10000 bruto ja üleüldse on need pealinna palgad. 50km kaugusel pealinnast on kõik poole väiksem ja tööd alati poole rohkem.
See ka põhjusi miks eelistame palgata inimesi väljaspoolt Tallinna. Transport transpordiks – aga kui mulle tuleb keskkoolist tallinna noor nõudmisega, et tahab 20tuhat kätte ja CV-d ei ole, sest “ma pole veel tööd teinud kusagil” – siis andke andeks. Ma ei saa maksta palka töö eest mida mulle ei tehta.
Seda loomulikult kui ma inimest ei koolita. Iga uue töötajaga on kaasnevad kulud esimestel kuudel niikuinii suuremad kui ta seda väärt on – ja kui inimestele ei jõua teadvusesse, et 25000.- kätte töökohal kus tööd ei pea tegema on ebareaalsus siis.. tänan ei, edaspidi kui on CV-s kirjas “kõrgharidus” näitan ma ust.
Loomulikult süüdistatakse väikses palgas tööandjat – peeglisse ei vaata keegi!